Konvulsioonid. Hillar Kareva.

LTCD-001

Sellele plaadile koondatud Hillar Kareva saksofoniteosed on loodud ajavahemikul 1973-1986. Kuigi Eestis ei hinnatud sel ajal saksofoni veel akadeemilise sooloinstrumendina, suutis helilooja olla oma loomingus sõltumatu võimalikest stiililistest mõjutustest, näiteks jazzmuusika suunalt, ja lõi igati isikupärase helikeelega kaasaegset kammermuusikat, mis pakub kindlasti nii eesti kui välisinterpreetidele huvi ka edaspidi.
Saksofonist Ivo Lille ja pianist Jorma Toots on oma plaadile koondanud kuus Kareva teost: kontsert-triptühhoni “Parise kiusatus” (1984), “Eleegia” (1974), sonaadid nr 1-3 (1973, 1985, 1986) ja “Konvusioonid” (1986). Helilooja valdavalt tihedakoeline polüfooniline faktuur laseb mõlemal interpreedil tunda end võrdväärse partnerina, pidevas liikumises olev pingestatud, edasipüüdlev ja kohati isegi valuliselt raskemeelne väljenduslaad on muutlik vaid hetkiti, kuid seda enam ma just neid erineva varjundiga sugestiivseid osi nautisin (“Aphrodite”, sonaatide aeglased osad ja muidugi “Eleegia” tervikuna). Hillar Kareva oli heliloojana justkui fotograaf muusikas, ta fikseeris erinevaid meeleolusid sekundilise täpsusega, kuid samas on tema ideede, kujundite ja vapustuste (konvulsioonide!) detailirohkuses väga selge areng, moodustades terviku, millele iga interpreet lisab omapoolse tunnetuse. Ivo Lille ja Jorma Tootsi duo on meisterlik, kindlasti kuulub nende duo Eesti kammeransamblite kõrgklassi. Heliplaat on salvestatud 2007. aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis, helirežissöör Maido Maadik.

ENE PILLIROOG

Ajakiri “Muusika” Nr 4, aprill 2010