Viimseni viimistletud ning hästi gruuviv esitluslaad mõjub värskendavalt, ent mürsiklikumale kuulajale vahest liigagi perfektselt. Eluideaale kompavalt helikandjalt leiab nii fusion-jazzi, nu-jazzi, kui smooth-jazzi sugemeid ning kohati võiks rääkida lausa jazz-house’i võrseist Eesti muusikamaastikul. Palas“Anything is possible” kõlab plaadi kontseptsiooni arvestades ehk veidi üllatuslikult James Wertsi afroameerikalik vokaalpartii, kuid vahest on just eklektitsism Ivo Lille Groupi suurimaks trumbiks. Äärmiselt kosutav on pärast viimast lugu kogemata esimese pala nimega “Teema” selget meloodialiini taaskord kõrvata ning sellest innustatuna auditiivsesse nõiaringi sattuda. Suure huviga jään ootama kollektiivi live-etteastet IDeejazzil 2013. Tundub, et meestel on energiat ja mängulisust, mida jagada.

Muusikat kuulas ja mõtteid jagas Kristofer Soop
Artikkel ilmus Jazzi Palas Nr. 12